Kui sa ei ole vaktsineeritud, siis tea, et hepatiidi eest on võimalik end kaitsta. Saadaval on hepatiit A ja B vastased vaktsiinid ja nn. „kaks ühes” ehk kombineeritud vaktsiin.
Millal tuleks vaktsineerida?
Eesti on nn. “keskmise hepatiidiriskiga” riik. Kõik, kes soovivad end kaitsta hepatiit A ja B eest peaksid vaktsineerima. Vaktsineerimine on soovitav reisides. Isegi kui te külastate Lätit peaksite kontrollima, kas te olete hepatiidivaktsiinid saanud.
Kas vaktsineerimisel on kõrvaltoimeid?
Nagu enamike süstide puhul, võib mõnel inimesel tekkida süstekoha valulikkus ja punetus. Vaktsineerimise tagajärjel ei saa haigestuda A või B hepatiiti.
Kui kaua kestab immuunsus ehk kaitse?
- A – hepatiidi vastu on olemas süstitav vaktsiin, mida kasutatakse üle 1-aastastel lastel ja täiskasvanutel. Vaktsinatsioon koosneb kahest annusest 6-12 kuulise vahega.
- Pikaajaline kaitse saavutatakse pärast A-hepatiidi vaktsiini kahte annust. Kordusvaktsineerimist ei ole vaja teha.
- B-hepatiidi vastasel vaktsineerimisel on tavaliselt vaja kolme annust. Peale täielikku vaktsineerimist on tagatud eluaegne kaitse.
- Kui olete juba vaktsineeritud ühe hepatiidivormi vastu, tuleb Teil teostada vaktsineerimine teise hepatiidivormi vastu.
- Eestis on saadaval A- ja B-hepatiidi vastane kombineeritud vaktsiin.
- Vaktsineerimine koosneb kolmest annusest 0, 1 ja 6 kuul. Peale kolmandat vaktsiinisüsti saavutatakse eluaegne immuunsus.
- Kontrollige, kas olete saanud kõik vajalikud vaktsiiniannused.